Peatükk Sissejuhatus. Elu külluses ja vabaduses, raamatust Neljas dimensioon, autor Yonggi Cho:
Selles kaoses, mis järgnes Korea konfliktile, tuli mul, nagu paljudel teistelgi, elu säästmiseks kõvasti vaeva näha. Vaesena, kuid visana töötasin päeva jooksul mitmes töökohas.
Ühel pärastlõunal, järeleaitamistundi andes, tundsin äkki, et midagi nagu oleks lõhkenud mu rinnus. Mu suu täitus millegagi ja ma arvasin, et lämbun. Avanud suu, purskas sealt verd. Püüdsin verejooksu pidurdada, kuid see ei õnnestunud. Verejooks suust ja ninasõõrmetest jätkus. Peagi oli mu magu ja rind täitunud verest. Kaotanud viimse jõu, langesin minestusse. Uuesti teadvusele tulles tundsin peapööritust, kuid tuikudes jõudsin kuidagiviisi siiski koju. Olin 19-aastane ja olin suremas.
Mine koju, noormees
Mu vanemaid ehmatas minu olukord ja otsekohe müüsid nad maha osa oma varandusest, et viia mind ravile ühte kuulsasse haiglasse. Arstid kontrollisid mind hoolikalt ja panid diagnoosiks parandamatu tuberkuloos.
Kuulnud ära nende arvamuse minu elu väljavaate kohta, tundsin, kui väga ma oleksin tahtnud edasi elada. Minu tulevikuplaanidele tõmmati enne kriips peale, kui jõudsid avaneda võimalused iseseisvalt elu alustada. Rusutuna pöördusin arsti poole, kes oli langetanud nii kohutava otsuse: “Doktor, kas te tõesti ei saa midagi minu heaks teha?”
See vastus on sageli kajanud mu meeles: “Ei. Seda tüüpi tuberkuloosi esineb väga harva ja see levib edasi nii kiiresti, et pole mingeid vahendeid, millega seda pidurdada. Sul on kolm, kõige rohkem neli kuud elada. Mine koju, noormees, söö kõike, mida soovid. Jäta hüvasti oma sõpradega.”
Masendunult lahkusin haiglast. Möödusin sadadest põgenikest tänavail ja tundsin vaimus sugulust nendega – mul oli sama üksilduse ja lootusetuse tunne kui neil.
Pöördusin koju tagasi segaste mõtetega. Olles valmis surema, riputasin oma seinale kolme kuu kalendri. Olen üles kasvanud budistina ja palusin iga päev, et Buddha aitaks mind. Mingit abi ei saabunud ja mu olukord halvenes iga päevaga. Tajudes, et mu elupäevade arv iga päevaga väheneb, loobusin uskumast Buddhasse. Siis hakkasin hüüdma tundmatu Jumala poole, teadmata, kui suurt mõju võib Tema avaldada mu elule.
Liigutavad pisarad
Paar päeva hiljem külastas mind üks noor tütarlaps ja hakkas mulle rääkima Jeesusest Kristusest. Ta kõneles mulle Kristuse sünnist neitsist, Tema ristisurmast, Tema ülestõusmisest ja inimeste päästmisest armu läbi. Need jutud näisid mulle tühistena ega olnud vastuvõetavad, samuti ei pööranud ma talle kui kogenematule noorele neiule kuigi suurt tähelepanu. Tema lahkumine põhjustas vaid kergendustunde.
Kuid järgmisel päeval tuli ta jälle. Ta tuli ikka ja jälle, häirides mind jutustustega jumalamehest Jeesusest. Pärast nädala kestnud visiite ärritusin meeletult ja solvasin teda jämedate sõnadega. Ta ei pannud solvunult jooksu ega vastanud vihastumisega. Ta lihtsalt põlvitas ja hakkas mu eest palvetama. Suured pisarad voolasid ta põskedel, väljendades kaastunnet, mis oli võõras budismi süstemaatilisele ja steriilsele filosoofiale ja rituaalidele.
Tema pisarad liigutasid tugevasti mu südant. Selles noores tütarlapses oli midagi erilist. Ta ei jutustanud mulle usku käsitlevaid sündmusi, vaid elas nende tõekspidamiste järgi, mida ta uskus. Ta armastuse ja pisarate kaudu tunnetasin Jumala ligiolu.
“Noor neiu, palun ärge nutke,” anusin. “Palun andeks. Nüüd mõistan teie kristlikku armastust. Teie pärast tahan olla surmani usklik.” Ta reageeris sellele viivitamatult. Ta nägu lõi särama ja ta tänas Jumalat. Surudes lahkumisel mu kätt, andis ta mulle Piibli.
“Uurige Piiblit,” soovitas ta. “Kui loete seda ustavalt, leiate elu sõnad.”
Esimest korda oma elus hoidsin käes Piiblit. Ahmides õhku oma kopsudesse, avasin Piiblis 1. Moosese raamatu.
Tütarlaps pööras lehed Matteuse evangeeliumini ja ütles naeratades: “Härra, te olete nii haige, et kui alustate 1. Moosese raamatuga, kestaks see liialt kaua, et jõuaksite lugeda Ilmutuse raamatu lõpuni. Kui aga alustate Matteuse evangeeliumiga, jääb teil selleks piisavalt aega.”
Lootes leida sügavaid moraali ja usulise filosoofia õpetusi, olin ma üllatunud selle üle, mida sealt leidsin. “Aabrahamile sündis Iisak, Iisakile sündis Jaakob. Jaakobile sündis Juuda ja tema vennad.”
Mulle tundus see väga rumalana. Sulgesin Piibli, öeldes: “Noor neiu, ma ei hakka seda Piiblit lugema. See on ainult loetelu ühest mehest ja tema järglastest. Ma loen parem telefoniraamatut.”
“Härra,” seletas ta, “te ei tunne praegu veel neid nimesid, kuid edasi lugedes on nendel nimedel suur tähtsus ka teie jaoks.” Julgustatuna jätkasin Piibli lugemist.
Elav Isand
Edasi lugedes ei leidnud ma sealt mingit süstematiseeritud filosoofiat, ei ühtegi arstiteaduslikku teooriat ega usulist rituaali. Aga ma leidsin selle seest ühe üllatava teema: Piibel jutustab kõikjal Jeesusest Kristusest, Jumala Pojast.
Läheneva surma kaudu jõudsin selgusele, et vajan midagi kõrgemat kui usund, kõrgemat kui filosoofia ja isegi kõrgemat kui kaastunne inimese eksisteerimisega kaasnevate hädade vastu. Vajasin kedagi, kes võinuks jagada mu muresid ja kannatusi, kedagi, kes võinuks teha minust võitja. Lugedes Piiblit, avastasin selle kellegi, kes on Isand Jeesus Kristus. Jeesuse Kristuse isik ei tulnud tooma usundit, eetika koodeksit ega rituaalide seeriaid, vaid Jeesus näitas praktilisel teel, kuidas päästa inimkonda. Pattu vihates armastas Jeesus Kristus patuseid, võttes vastu kõik, kes tulid Tema juurde. Tundes sügavalt oma patte, teadsin, et vajan Tema andestust.
Kristus andestas patustele ja tervendas haigeid. Haiged ja vigased tulid Tema juurde ja kõik, keda Ta puudutas, said terveks. See pani mind uskuma. Minus tekkis lootus, et Ta võib ka mind tervendada.
Kristus andis hingamist vaevatuile. Ta innustas: “Uskuge Jumalasse! Ärge olge ehmunud. Pole mingit põhjust hirmu tunda!” Kristus vihkas hirmu, näidates, et inimene peab elama usust. Kristus andis kindlust, usku ja rahu neile, kes tulid abi paluma. See suurepärane sõnum mõjutas mu südant.
Kristus äratas üles surnuid. Ma ei leidnud Piiblist ühtegi kohta, kus Kristus oleks osalenud matusetalitusel. Ta rikkus ära matusetalitused, tuues surnud tagasi ellu, muutes matusetalitused aulisteks ülestõusmisteks.
Minu tähelepanu köitis Kristuse kaastunne kurjadest vaimudest vaevatute vastu. Korea sõjas kaotasid paljud inimesed oma perekonnad ja teenistuse. Paljud, kes elasid üle närvivapustuse, muutusid kurjadest vaimudest vaevatuiks. Kaotanud oma kodud, hulkusid nad sihitult mööda tänavaid.
Kristus oli valmis ka seda väljakutset vastu võtma. Ta ajas kurjad vaimud välja ja muutis kannatanute elud normaalseks. Kristuse armastus oli võimas, ja see puudutas kõigi nende inimeste elusid ja vajadusi, kes tulid Tema juurde.
Olles veendunud, et Jeesus Kristus elab ja olles puudutatud Ta teenistuse elujõulisusest, põlvitasin Ta ette. Palusin Kristusel tulla mu südamesse, päästa mind patust, tervendada ja tuua mind tagasi surma suust.
Otsekohe täitis mind päästmisrõõm ning Kristuse andestuse rahu valdas mind. Teadsin, et olen päästetud. Pühast Vaimust täidetuna tõusin püsti ja hõiskasin: “Kiitus Isandale!”
Sellest ajast alates lugesin Piiblit, nagu näljane inimene sööb leiba. Piibel andis aluse kõigele usule, mida ma vajasin. Prognoosist ja hirmust hoolimata teadsin, et jään elama. Selle asemel et kolme kuu pärast surra, tõusin kuue kuu möödudes oma surivoodilt üles.
Sellest ajast alates olen kuulutanud Jeesuse Kristuse väelist evangeeliumi. Tütarlaps, kelle nime ma iialgi teada ei saanud, juhatas mind selle kõige väärtuslikuma nime juurde, mida ma võisin tundma õppida.
Läbi aastate on Jumal aidanud mul tundma õppida paljusid usupõhimõtteid, mida tahan sulle jagada järgnevates peatükkides, et sa võiksid sukelduda sügavamasse ja külluslikumasse ellu.
Kristus on muutumatu. Ta on seesama eile, täna ja igavesti. Kristus tahab kanda sinu koormaid. Jeesus võib sulle andestada ja sind tervendada. Ta võib välja ajada saatana ja anda sulle enesekindluse, usu ja rahu.
Kristus tahab anda sulle igavese elu ja osaleda sinu igapäevases elus. Kui vargad tulevad selleks, et sind tappa ja röövida, siis Jeesus Kristus on tulnud andma sulle elu, mis on külluslik ja vaba.
Püha Vaimu kaudu on Jeesus sinuga just praegu. Kristus igatseb sind tervendada ja päästa surmast. Ta on sinu elav Isand. Usu Jeesusesse Kristusesse ja oota imet just täna.
