Ma põeme kohalejõudmiskärsitust. Me tormame läbi elu alati kiirustades. Et jõuda sinna, kuhu me isegi täpselt ei tea. Miski meie sees ootab. Mida, me ei tea. Ristiusus on see, mida ootame, kõige sügavamalt ja salapärasemalt väljendatud sõnas „igavik“. Igavik ei ole midagi sellist, mille lihtsalt võtaksime vastu meie tulevast sihtpunkti määrava tehingu tulemusena. See on miski, mida kogeme praegu ja mida surm enam ei suuda peatada. Mis tähendab seda, et igavene elu ei ole seotud ainult tulevikuga. See võib olla meil praegu. See ei ole ainult seal, me kogeme seda juba siin.
