Religioossed kõned koondavad Tillichi kolme algul eraldi ilmunud jutlustekogumikku: Sügavuses on tõde (1952), Uus olemine ( 1957), Igavene praeguses ( 1964). Raamat sisaldab erinevale kuulajaskonnale suunatud jutlusi, ettekandeid ja kõnesid ning sobib seetõttu Tillichi mõtlemist tutvustama ka laiemale publikule. Piiblitekste aluseks võttes ja neid kaasaja konstekstis mõtestades käsitleb Tillich tänapäevalgi aktuaalseid sotsiaalseid, kultuurilisi ning inimelu ülimalt isiklikke, eksistentsiaalseid probleeme. Peateemaks on inimeseksolemise mõte, ajalikkuse ja igavikulisuse paradoks, millesse inimene on asetatud. Tillich püüab sõnastada usu tuuma kaasaegse inimese jaoks, arutledes religiooni kesksete mõistete tähenduse üle tänapäeval. Millest õieti kõneldakse, kui räägitakse Jumalast, patust ja lunastusest? Mis on nende mõistete tegelik sisu ja kas need on ka tänapäeval kasutatavad? Tillichi peamine siht on näidata, et inimeksistentsi tõde on hoomatav ainult isikliku usu ja ratsionaalse mõistuse ühinemise ja kokkusulamise kaudu. Raamat pakub kristliku usu ja inimeksistentsi sügavat analüüsi, mis aitab paremini mõista nii sekulaarset kultuuri kui ka kristlikku religiooni.
